Villu Aabne
05.02.1932 - 20.08.2002
Villu Aabne sündis 05. veebruar 1932 Tapal - 20.08.2002
Lõpetas 1951 Tapa kk-i ja 1956 ehitusinsenerina TPI. Sportimist alustas Tapa kk-s Aksel Randmeri juhendamisel. Kuulus Tapa ja Järvamaa kergejõustiku- ja korvpallikoondisse. Mängis 1951-55 TPI korvpallimeeskonnas. Medalivõitjaid NL-i üliõpilasmv-tel 1953 ja 1954. Oli 1980-89 Tõsteföd-i esimees, kuulus mitme spordiklubi juhatusse. "Jõu" auliige (1981). Töötas 1957-61 Tallinna linna kapitaalehitusosakonna insenerina, 1962-70 H. Pöögelmanni nim. Elektrotehnika Tehase asedirektorina ehituse alal, 1972-93 EKE EMV juhatajana. ENSV teeneline ehitaja (1983).
Lõpetas 1951 Tapa kk-i ja 1956 ehitusinsenerina TPI. Sportimist alustas Tapa kk-s Aksel Randmeri juhendamisel. Kuulus Tapa ja Järvamaa kergejõustiku- ja korvpallikoondisse. Mängis 1951-55 TPI korvpallimeeskonnas. Medalivõitjaid NL-i üliõpilasmv-tel 1953 ja 1954. Oli 1980-89 Tõsteföd-i esimees, kuulus mitme spordiklubi juhatusse. "Jõu" auliige (1981). Töötas 1957-61 Tallinna linna kapitaalehitusosakonna insenerina, 1962-70 H. Pöögelmanni nim. Elektrotehnika Tehase asedirektorina ehituse alal, 1972-93 EKE EMV juhatajana. ENSV teeneline ehitaja (1983).
Rae vallavapi teeneteplaadiomanik: Rae vallavolikogu 27.06.2000 otsus nr 88. Kätteandmise kuupäev 07.07.2000
Bibliograafia
Kehakultuur 23, 1981.
Aabne, Villu. Harju sport. Parimad sportlased - harjumaalased 1940 - 1991. MIxi Kirjastus, 2015. lk. 324 : Foto
Aabne, Villu. Harju sport. Parimad sportlased - harjumaalased 1940 - 1991. MIxi Kirjastus, 2015. lk. 324 : Foto
Tunnustused:
1983 Eesti NSV teeneline ehitaja
1983 Eesti NSV teeneline ehitaja
Nädalavahetusel, 29. aprillil 1988 pidas Harju RSN Täitevkomitee Keila kultuurimajas oma väljasõiduistungit, kus muude küsimuste seas oli ka punkt Vihterpalu kalandusühistu asutamisele loa andmisest. “Üks süüdistus, mida ma enne seda kuulama pidin, oli umbes selline - ma tahtvat riigi kala püüda ja selle läbi rikkaks saada. Nii et ma ei olnud sugugi kindel, kas mulle luba ikkagi antakse,” meenutas Vetevool. “Täitevkomitee liikmed istusid lava peal laua taga. Kui mind sisse kutsuti, küsiti minu käest, et mida ma ikkagi teha tahan. Vastasin, et ei midagi erilist, tahan vaid kala püüda ja saagi kauplustesse viia, sest poeletid on tühjad. Selle peale tekkis umbes pooleminutiline vaikusepaus. Esimene, kes minu toetuseks sõna võttis, oli toonane EKE EMV juhataja Villu Aabne, kes ühiskondlikel alustel kuulus samuti täitevkomitee koosseisu. Ta ütles veel, et nüüd on siin lõpuks esimene mees, kes tegelikult midagi teha ka tahab. Ja rohkem küsimusi mulle ei esitatudki,” meenutas Vetevool. “Kui ma esmaspäeval täitevkomitesse läksin - olin end selleks päevaks töölt vabaks võtnud -, et oma luba lõpuks kätte saada, öeldi mulle, et tulgu ma 2-3 nädala pärast uuesti. Kurtsin selle peale, et püügihooaeg on just alanud ja lõpuks ma oma loa veel samal päeval välja lunisin. Ma küll täpselt ei mäleta, aga vist anti loaga õigus püüda kala kolme mõrra ja viie võrguga.”www.eestimajanduslugu.ee
Uskumatu, milline majandustegelaste eliit oli meil nõukogude ajal ja on praegu! Allakirjutanutele tundub, et nii mõnigi, kes on Hispaanias ekskurseerinud, ei ole vist unustatud ka selle keele valdamist ära märkimata jätta. Polüglotluse osas ainsaks erandiks on ehitusinsener Villu Aabne (1932 – 2002). Tema ainuke keel olevat teatmeteose alusel eesti keel olnud (lk. 11). See oli Aabne poolt loomulikult eriline venestamisvastane kangelaslikkus, et teha sügava Vene okupatsiooni ajal läbi kõik ülikoolide venekeelsed sõjalised kursused, seminarid, eksamid ja arvukad sõjaväelaagrid ning juhtida hiljem umbvenelastest koosnevaid ehitusorganisatsioone puhtalt ikka ainult eesti keelega. Kas see fakt leksikonis näitab, et mingit venestamist tegelikult polnudki? Küllap Villu Aabne valdas, vähemalt erialase lugemise tarbeks, saksa keelt. Aga selle keele mahavaikimine oli tollel ajal mõnel perioodil ja mõningate ürituste puhul (turismitaotlemine) igati mõttekas toiming.Aksel Kirch, Ülo Ennuste
www.sirp.ee/archive/2003/17.10.03
Raamat: Wabariigist vabariigini lk. 264
Uskumatu, milline majandustegelaste eliit oli meil nõukogude ajal ja on praegu! Allakirjutanutele tundub, et nii mõnigi, kes on Hispaanias ekskurseerinud, ei ole vist unustatud ka selle keele valdamist ära märkimata jätta. Polüglotluse osas ainsaks erandiks on ehitusinsener Villu Aabne (1932 – 2002). Tema ainuke keel olevat teatmeteose alusel eesti keel olnud (lk. 11). See oli Aabne poolt loomulikult eriline venestamisvastane kangelaslikkus, et teha sügava Vene okupatsiooni ajal läbi kõik ülikoolide venekeelsed sõjalised kursused, seminarid, eksamid ja arvukad sõjaväelaagrid ning juhtida hiljem umbvenelastest koosnevaid ehitusorganisatsioone puhtalt ikka ainult eesti keelega. Kas see fakt leksikonis näitab, et mingit venestamist tegelikult polnudki? Küllap Villu Aabne valdas, vähemalt erialase lugemise tarbeks, saksa keelt. Aga selle keele mahavaikimine oli tollel ajal mõnel perioodil ja mõningate ürituste puhul (turismitaotlemine) igati mõttekas toiming.Aksel Kirch, Ülo Ennuste
www.sirp.ee/archive/2003/17.10.03
Raamat: Wabariigist vabariigini lk. 264
Fotod
Eesti raskejõustiku aastapäeva tähistamise pidulikul pleenumil annab teenetemärgi ja mälestusmedali tõsteveteranile Eduard Vanaasemele kätte Eesti NSV Tõsteföderatsiooni presiidiumi esimees Villu Aabne. 01.04.1988.
Villu Aabne eksliibris, ESM Fp 2051:1 G 415, Eesti Spordimuuseum, http://muis.ee/museaalview/24431
